Itaalia praktika alustab!

Tänan et olete leidnud tee siia. Antud blogist on teil võimalik lugeda minu tegemiste kohta unistuste maal Itaalias!

Reede 28.09.2018
Alustasime teekonda taksoga Tallinna Lennujaama. Teepeal tegime peatuse ka Sikupilli prismas kust igaüks ostis mida vaja. Kes vajas tol hetkel söömiseks üht tervet sidrunit ja puhtalt, kes vajas mõnd pirukat ja mina olin unustanud koju suuhügieeni vahendid ning ostsin hambaharja ja pasta. Loomulikult olin ma nagu alati korralik tuulepea ja unustasin hambapasta kohvrisse panna. Käsipagasis võib ju olla vaid 100 ml vedelikke. Seetõttu rändas vaid 15 minutit minu käes olnud kahe eurone hambapasta otsemat teed prügikasti…
Käisime läbi veel kauplusest ja muretsesime teepeale veepudelid.

Screenshot_20180930-233003_Gallery
Kohe, kohe on start!

Lennukiga õhku tõusta oli minul esmakordne kogemus ja loomulikult tõmbas korralikult kõrvad lukku. Screenshot_20180930-233018_GalleryJõudes pilvedest kõrgemale sõitsime juba otse euroopa suurima lennujaama poole Frankfurti ja ka kõrvade lukustus oli läbi. Kuulasin muusikat ja nautisin magades lennureisi peale mida ärkasin üles tohutu kõrvavalu peale. Hakkasime maanduma ning rõhuvahetus oli suur.
Äsja valust üles ärganuna olin ma udupea ja ei pannud tähele, et minu telefon oli ju lahtiselt kõrvalistmel. Palju ei läinud vaja, vaid üht väikest pidurdust ja telefon kukkus maha ja kimas mööda siledat vaipkatet lennuki esiosa poole. Sain telefoni kätte ja järgmiseks jäi rahakott lennukisse… terminali bussis koti omanikku otsides avastas tähelepanelik noormees, et omanik olen mina kellele ta just oli ulatanud jooksu pannud telefoni. Ühesõnaga tol hommikul oli ime et ma iseend ära ei kaotanud.
Läks veidi aega mööda ja arvasime, et ootamatused on lõppenud kuid ei. Järgmiseks avastasime, et reisifirma prohmaka tõttu pean mina lendama teistest erineva lennuga, ehk kui ülejäänud neli reisikaaslast lahkuvad kell 08:25 kohaliku aja järgi siis minu lend väljub kell 10:55. Tuli välja et minul on siis tükk aega ootamist. Kuid see tasus end ära, sest oli mulle hea õppetund eluks kuidas üksi hakkama saada.
Tõusin taas lendu Milano lennujaama poole ja jõudsin jällegi kõrvavaluga kohale.
Edasi viis teekond rongiga mööda imelist maastiku ja läbi mägede viivate tunnelite meie kodukoha keskuse, La Spetzia poole. Snapchat-851120767Kolm ja pool tundi sõitu ning olimegi kohal.
Takso viis meid koju Tellarosse. Suure reisiväsimuse järel arvasin, et nüüd saab ruttu tuttu. Aga siiski tuli hakata asju ajama.
Meile näidati ette meie ööbimiskohad. Tõesti meeldiv oli näha, et saime poistega kõige suurema terrassiga korteri.
Edasi käisime vaatasime üle meie töökohad ning meid paigutati erinevatese kohtadesse tööle.
Lõpuks saabus aeg võtta rahulikult ja nautida Itaalia tähistaevast ning suikuda unne. Järgnevad päevad  tulevad töised.

Good company in a journey makes the way seem shorter. — Izaak Walton

post